Millest algab oma kodu rajamine?

 Ükskõik millise hoone rajamine algab planeerimisest. Mitte ehitamisest, mitte projekteerimisest, mitte läbimõtlematust raha kulutamisest. Selles postituses jagan teadmisi, mis võimaldavad raha arukalt säästa.

Maja ehitamine nõuab planeerimist

Enne kui ehituspoodi või projekteerija juurde tõttad, võta perega aeg maha ning kaalu, millist maja on just teile vaja.

Põhjus, miks tellitud projektid jäävad kuhugi riiulile ripakile tolmu koguma on tingitud otseselt ehitusmaksumusest. Ehitamine on kallis ning see nõuab palju planeerimist ja uurimist. Eeldusel, et maalapp on juba olemas võiks esimene samm ehitamise poole olla oma ressursside ja vajaduste hindamine.

Raha – kui suur on eelarve, mis võib projekteerimisele, ehitusele, tööjõule jms kuluda? Kus kohast see raha tuleb? Kas 30 aastane pangalaenust või on endal piisavaid rahalisi ressursse, et kogu asi valmis teha? Ära hinda oma rahakoti paksust üle. Inglise keeles on hea väljend: “we buy things, we don’t need, with money, we don’t have to impress people, we don’t like” eesti keeles: “ostame asju, mida me ei vaja, rahaga, mida meil pole, et muljet avaldada inimestele, kes meile ei meeldi.” Kas pool elu kestev võlg on väärt, et paista naabrist edukam?

Vajadused – kui suurt maja perel üldse vaja on? Tihti üritatakse maja suuruse arvelt kokku hoida. Võimalikult palju asju/seadmeid pisikestesse ruumidesse ära mahutada. Tulemus on nagu tikukarbid reas. Samas nagu ka raha puhul, pole mõistlik oma vajadusi üle hinnata. Hinnanguid tuleks teha teadlikult.

Materjalid – kui maja suuruse pealt kokku hoida väga ei tohiks, siis seda saab teha materjalide arvelt. Äkki võiks teha palkmaja asemel hoopis puitkarkassmaja. Puitkarkassmaja tuleb rahaliselt kordades odavam kui palkmaja. (Eeldusel, et tegu on elamuga, peab palkmaja kindlasti soojustama.)  Rookatus on kallis, äkki läheks siiski pleki peale? Palju kergem hooldada ning paigaldada. Seda kõike on lihtsam endale selgeks teha vastava eriala spetsialistidega. Muidugi uuri, mis materjale on kohalikul turul saada ja millise hinnaga need on.

Aeg – kui kiiresti peab maja valmima? Kas ehitus peaks juba sel aastal peale hakkama või saab selle järgmisse lükata?

Kokkuvõtvalt, hinda põhjalikult oma ressursse, vajadusi, võimalusi.

Kui tunned, kedagi, kes planeerib oma maja ehitust, siis jaga seda postitust temaga. Kopeeri lihtsalt link: http://dpprojekt.ee/millest-algab-oma-kodu-rajamine/ ja saada see talle. Võid kellelegi sõbraliku teene osutada. 🙂

 

Posted in Blogi postitused | Tagged , , , , , | Millest algab oma kodu rajamine? kommenteerimine on välja lülitatud

Hoone eelprojekt

Räägin täpsemalt, mis on hoone eelprojekt, mida see sisaldab, ligikaudne maksumus, jpm tarvilikku enne eelprojekti tellimist.

Screenshot eelprojekti hoone külgvaatest

Screenshot: eelprojektis hoone tagumine külg

Eelprojekt on eskiis– ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12’st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad. Lisadeks võib lugeda nt elamu puhul energiatõhususe arvutust lihtustatud meetodi abil.

Jooniste hulka kuuluvad tavaliselt: 

  • Situatsiooniskeem
  • Asukohaplaan
  • Põhiplaan
  • Katusekorruse v. teise korruse plaan
  • Lõige või lõiked
  • Kaks otsvaadet
  • Kaks külgvaadet
  • Lisad

Lisade alla võib kuuluda nt vundamendi plaan, vundamendi- või räästasõlme joonised, sõltuvalt mida kov. või klient nõuab.

Joonised ning dokumentatsioon on detailsem just konstruktiivse osa pealt. Eelprojekt nagu nimetus ütleb, on millelegi eelnev. Siin peetakse silmas, et eelprojekti põhjal koostatakse ka põhiprojekt. Ometi ehitusluba väljastatakse juba eelprojekti staadiumis ning see on piisavalt detailne lihtsa suvila või elamu ehitamiseks.

Kui hoone kujus on mõningad ebatavalised aspektid, nt suur raudbetoonplaat konstruktsioon peaaegu õhus lesivana, siis peaks klient arvestama ka põhiprojekti või tööjoonistega, kus teostatakse täpsed tugevusarvutused.

Eelprojekti maksumus sõltub täiesti projekti raskusastmest. Hinnaklass algab 400 eurost ning lõppeb 1400’ga. Seega on keeruline rääkida konkreetsest maksumusest. Hinnapakkumisi tehes, peaks firmad eeldama, et kliendile on väljastatud kov’i poolt projekteerimistingimused.

Lisaks võiks kliendil olla ka visioon hoonest, mida ta tellib. Muidugi võib visiooni ka koos arhitekti või projekteerijaga kujundada, kuid seljuhul peab arvestama, et hinnapakkumist ei saagi kohe tulla vaid alles siis, kui on teadvustatud projekti ligikaudne maht.

Siin on näidisena kolm joonist ning üks lisajoonis, mis võivad kuuluda mõne eelprojekti koosseisu (avaneb PDF-is):

Kui vajad hoone eelprojekti, võta ühendust!

Ava kontaktivorm

      Nimi (nõutav)
      

      Email (nõutav)
      

      Teema
      

      Teade
      

      

Ametlik nimetus: DP Projektbüroo OÜ
Äriregistri kood: 11217547
Arvelduskonto nr: 221031256246 Swedbank
Käibemaksu keskregistri nr: EE101102920
MTR registreeringud: Geodeetilised tööd nr.EEG000053 12.04.2006
Projekteerimistööd: nr.EEP000710 26.04.2006
Litsentsid: Geodeetilised ja kartograafilised tööd nr.595 MA 19.04.2006
Kutsetunnistused: Hoone energiamärgiseväljastaja III nr.045286 14.10.2009

 

Posted in Blogi postitused | Tagged , , , , , , , , , , , , , , , | Hoone eelprojekt kommenteerimine on välja lülitatud

Mis on ja mida sisaldab eskiisprojekt?

Eskiisprojekt on idee.

Eskiisprojekt koosneb üldjuhul viiest joonisest: Põhiplaan, kaks otsvaadet ning kaks külgvaadet. Visiooni saamiseks piisab teinekord ka põhiplaanist, ühest külg- ning otsvaatest. Eskiisprojekt ei sisalda üldjuhul kõrgusmõõte (jällegi vastavalt kokkuleppele võivad need märgitud olla).

3D näidis eskiisprojektis

Vastavalt tellija soovile, võib eskiisprojekt sisaldada ka lihtsat 3D joonist. 3D annab hoonest hea ülevaate.

Lisaks graafilisele poolele on eskiisprojektis ka lihtsustatud seletuskiri. Seletuskirjas on märgitud: üldine info, konstruktsiooniosa, arhitektuuriosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, elekter, tulekaitseabinõud, jäätmekäitlus ning tehnilised näitajad.

Dokumentatsioonis on kogu info toodud lühidalt, eesmärgiks on manada visioon hoonest, kui tervikust. Eskiisi eesmärk pole anda detailseid kirjeldusi erinevate konstruktsiooni sõlmede vms kohta.

Kokkuvõtvalt võib tõesti öelda, et eskiisprojekt on idee või visioon hoonest.

Tähtis on teada, et eskiisprojekti põhjal ei väljastata ehitusluba. Teinekord võib kohalik omavalitsus seda nõuda näiteks kirjaliku nõusoleku taotluses alla 60 ruutmeetriste hoonete puhul.

Lae alla PDFis eskiisprojekti näidis-joonised:

Kui vajad eskiisprojekti võta ühendust kohe!

Ava kontaktivorm

      Nimi (nõutav)
      

      Email (nõutav)
      

      Teema
      

      Teade
      

      

Ametlik nimetus: DP Projektbüroo OÜ
Äriregistri kood: 11217547
Arvelduskonto nr: 221031256246 Swedbank
Käibemaksu keskregistri nr: EE101102920
MTR registreeringud: Geodeetilised tööd nr.EEG000053 12.04.2006
Projekteerimistööd: nr.EEP000710 26.04.2006
Litsentsid: Geodeetilised ja kartograafilised tööd nr.595 MA 19.04.2006
Kutsetunnistused: Hoone energiamärgiseväljastaja III nr.045286 14.10.2009

Posted in Blogi postitused | Tagged , , , , , | 1 Comment

Mis värk selle 60 m2 oligi?

Alla 60 rm maja ehitusprojekti vajadus võib tekkida, kui enne kirjaliku nõusolekut nõutakse ka ehitusprojekti või taotletakse hoonele kasutusluba.

Paljud on kuulnud, et 60 ruudusel hoonel pole ehitamiseks projekti vaja. Sel juhul räägitakse ilmselt väikeehitisest. Väikeehitise rajamisel pole ehitusprojekti üldjuhul tarvis. Nõutav on aga kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Teeme selgeks, mida Ehitusseadus peab väikeehitiseks:

  • 60 ruutu – väikeehitise ehitusalune pind jääb 20-60 ruutmeerti piiresse. Kusjuures ehitusalust pinda arvestatakse hoone katuse projektsioonist maapinnani. Seega mida laiem räästas, seda suurem on ehitusalune pind. 6×10 m karp oleks seadusega kooskõlas vaid räästa puudumisel.
  • H=5 meetrit – väikeehitise max kõrgus võib olla 5 meetrit maapinnast. Katuse kõrgus määratakse üldjuhul harjast. Harjast kõrgemad elemendid nagu korstnad  vms ei lähe arvesse kui nende kõrgus ei ületa 1,6  ning laius 1 m.
  • Sihtotstarve – ei tohi olla avalikkusele suunatud funktsioone. See tingimus ütleb, et väikeehitiste alla ei kuulu külakojad, majutus- või toitlustushooned vms.

Millest kirjalik nõusolek koosneb?

(2) Kirjalikus nõusolekus sisalduvad:
1) ehitise asukoha aadress ja koordinaadid;
2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood; (www.ehr.ee)

 

 

*** (2) Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.

Kasutatud infoallikad ja lisad:

Ehitusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/728982 § 15. Väikeehitis ja ajutine ehitis; § 16. Kirjalik nõusolek

Ehitise dokumendid ja blanketid kirjaliku nõusoleku tarbeks: http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=0104

Posted in Blogi postitused | Tagged , , , , , , | 2 kommentaari

Hoone soojustusprojekt toetuse saamise jaoks

Mõni aeg tagasi sattusin väga huvitava ning enda jaoks uutsorti projekti otsa. Oli neljapäeva pärastlõuna, klient saabus kontorisse ning rääkis, mida ta soovib. Eelnevalt olin kaugelt kuulnud midagi soojustusprojekti kohta, kuid mingit kindlat nägemust ei olnud. Teema oli järgmine: Kredex jagab hoonete energiatõhususe parandamiseks toetusi (25% ja 40% ehitus eelarvest). Toetuse saamiseks on vaja valmis olevale majale projekti. Kuna Kredexil pidavat toetuste raha otsakorral olema, siis projekt pidi valmima järgmise nädala alguseks. “Neli päeva aega, jõuad või?” Oskasin selle peale vaid mõmiseda, et “mmnmn, võibolla… peab proovima”

soojustusprojekt põhiprojekti raames

2007 a valminud uuselamu. Buumiaegse maja küttekulud on suured ning rekonstrueerimine kallis.

Alustasin materjali uurimisega. Lugesin läbi Rohelise investeerimisskeemi “Väikeelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord, samuti Rekonstrueerimise energiatõhususe tõendamise vormi täitmise juhendi, lisaks sellele sujust koostöö kliendiga päris hästi. Sain vahetut tagasisidet, kui küsimusi tekkis.

 Toon siia mõned olulised punktid või õigemini nõuded, mis meenuvad seoses toetuse taotlemisega:

  • Rekonstrueeritav hoone peab olema ehitusregistris, sellel peab olema kasutusluba. Olemasoleva maja kasutusloa saamiseks, tuleb kohaliku omavalitsusele vastav taotlus esitada ning seejärel hoone projekt (nt mõõdistusprojekt vana maja korral) kooskõlastada.
  • Soojustusprojekt koostatakse põhiprojekti  raames. Mulle jäi see punkt natuke arusaamatuks. Põhiprojekt eeldab minu teada sõlmelisi lahendusi. Tõeseid sõlmi  valmis oleva maja puhul on keeruline või isegi võimatu koostada, kui karpi just laiali ei võta.
  • Hoone energiatõhususe parandamise toetused jagunesid 25% ja 40%.

§ 7. Toetuse määrad

25% ulatuses toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde kogumaksumusest peab taotleja saavutama väikeelamu rekonstrueerimisega vähemalt energiamärgise klassi „D” (energiatõhususarv <190 kWh/(m²·a)) ja sisekliima klassi III, mis vastab standardile EVS-EN 15251.

40% toetuse saamiseks rekonstrueerimistööde kogumaksumusest peab taotleja saavutama väikeelamu rekonstrueerimisega vähemalt energiamärgise klassi „C” (energiatõhususarv <150 kWh/(m²·a)) ja sisekliima klassi II, mis vastab standardile EVS-EN 15251)

  • Hoonel peab olema koostatud energiamärgis, kinnitamaks antud olukorda.
  • Toetuse saamiseks peab esitama vastava taotluse, rekonstrueerimisprojekti, mis sisaldavab energiaarvutusi lihtsustatud meetodil “enne ning pärast” vormis. Lisaks on tarvis ehituskulu ning maksumust. Kusjuures hinnapakkumised tuleb võtta vähemalt kolmelt erinevalt firmalt. Kõik tuleb dokumenteerida.
  • Juhul kui toetuse saamine õnnestus ning maja sai soojaks, tuleb 8-12 kuu jooksul tellida uus energiamärgis, mis kinnitaks, et toetus oli läinud asja-ette.

Keda huvitab, siin on lingid täpsema info kohta:

https://www.riigiteataja.ee/akt/120042012007

http://www.kredex.ee/eramaja/

Aga tuleme tagasi projekti juurde. Jõudsin isikliku tähtajaga ühele poole. Kokku 10 joonist, tehtud 2007 aasta põhiprojekti põhjal. Kõik sujus positiivselt, kliendipoolne tagasiside ning koostöö olid viimasepeal, jäime rahule ning olen valmis ka tulevikus säärase ettevõtmisega jõudu katsuma.

Õhk-kütte kamina joonis

Üllatusena nõudis kohaliku omavalitsuse tuletõrje inspektor eraldi lõiget olemasolevast õhkküttekaminast

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Posted in Blogi postitused | Tagged , , , , , , , | Hoone soojustusprojekt toetuse saamise jaoks kommenteerimine on välja lülitatud

Mõõdistusprojektid, mis need on, milleks vaja, mida teada?

Mõõdistusprojekti pilt
Hoone mõõdistusprojekt on sisuliselt olemasolevast hoonest projekti koostamine. Räägin lähemalt mõõdistusprojektide olemusest, milleks neid vaja ning kuidas koostada.

Milleks mõõdistusprojekte vaja?

  • Oletame, et sul on vanemate poolt pärandatud vana talumaja. Tahaks korda teha ja plaaniks isegi juurdeehitust! Projekti puudumisel on aga keeruline midagi juurde ehitada. Õnnetuseks võib hoopis probleem kohaliku omavalitsusega tulla. Samas tahaks saada ka mingit visuaalset nägemust asjast, milline hakkab maja välja nägema pärast juurdeehitust…
  • Vajadus, miks mõõdistusprojekt koostada tekib siis, kui panna maja müüki. Konkreetne projekt, mis kajastaks olemasolevat olukorda puudub. Seega ei puudub teadmine kui suurt maja ma üldse kavatsen müüa! Korraliku projekti olemasolu tõstab mingil määral ka kinnisvara hinda.
  • Lähtudes seadustest võib maja kasutada alles pärast linnast või kohalikust omavalitsusest kasutusloa saamist. Kasutusloa taotlemine eeldab aga hoonest projekti.

Millest mõõdistusprojekt koosneb?

Mõõdistusprojekt on nagu eelprojekti väike vend. See pole nii mahukas, on hinnaklassis kõige odavam ning tema koostamine võtab kõige vähem aega. Mõõdistusprojekt koosneb olemasoleva hoone seisukorra kirjeldusest jooniste ning dokumentide abil.

Seletuskiri, milles on kirjeldatud mõõdistatava hoone konstruktsioone, vent- ja kütteseadmeid, kanalisatsioon, veevarustus, ruumide suurused, maja mahtu jpm.

Tehnilised andmed kirjeldavad täpsemini hoone mahtusid. Märgitud on maja kasulik pind, neto pind, ehitusalune pind. Samuti hoone kõrgus, pikkus ja laius.

Jooniste hulka kuuluvad asukoha plaan, asendiplaan, hoone põhiplaan, hoone lõige, hoone 2 külgvaadet ning 2 otsvaadet. Sõlmejooniseid ei peeta olemasolevate majade puhul oluliseks – tavaliselt ei minda mingit seina maha lõhkuma, et näha, mis seal sees on. Seega sõlmejoonised puuduvad.

Pilt mõõdistatud kõrvalhoone põhiplaan

Mõõdistatud kõrvalhoone põhiplaan Pöide vallas

Kuidas mõõdistusprojekti tegemine toimub?

On kaks võimalust, kas teostada mõõdistus ise või lasta teha seda vastavatel spetsialistidel. Ega midagi keerulist ole. Tarvis läheb vaja mõõdulinti, paberit, pliiatsit, fotokat ja/või kaamerat.
Alustan tavaliselt välismõõtude võtmisest. Kritseldan maja üles iga külje pealt ning mõõdan külje pikkused, akende asukohad, räästakõrguse, räästa ulatuse jms tarviliku. Mida paremini koha peal joonistan ja mõõdan, seda kergem on neid pärast arvutisse panna.
Pärast hoone väljast mõõtmist teostan sama ka sees. Seekord joonistan üles põhiplaani. Märgin peale aknad-uksed, küttekolded jms. Sama tuleb teha ka II korruse puhul.
Ülesmõõtma peab ka seinapaksused, ruumide kõrgused, vundamendi ehitust, kirjeldama seinte materjali, katuse katet ja trepiastmete hulka ning mõõtmeid.

Ülesmõõdistatud maja põhiplaan

Ülesmõõdistatud maja põhiplaan

Pärast kritseldamist võtan kaamera ning omaniku loal filmin üles kõik ruumid ja maja 4 külge. Lõpuks teen välguga pilte nt pimedatest kohtadest, kust kaameraga filmida ei kannata.

GPS süsteemiga võtan hoone asukoha, krundil paiknevad väiksemad hooned, kaevud, võrgud jms olulise.

Järgmiseks sammuks on kogu välitööde käigus kogutud materjali arvutisse sisestamine ning selle töötlemine projektiks.
Nagu ennem öeldud, mida täpsemini suudan ülesmõõdistada olemasoleva situatsiooni, seda kergem mul hiljem arvutis on.

Mõõdistamisele kulub (olenevalt projekti mahust) 2-6 tundi. Arvutis töötlemisele aga paar päeva, jällegi sõltuvalt projekti mahust. Lõpptulemusena valmib korralik mõõdistusprojekt.

 

Hoone külgvaade koos fotoga

Pöide vallas mõõdistatud kõrvalhoone. Külgvaade koos fotoga.

Kui vajad mõõdistusprojekti võta ühendust kohe!

Ava kontaktivorm

      Nimi (nõutav)
      

      Email (nõutav)
      

      Teema
      

      Teade
      

      

Ametlik nimetus: DP Projektbüroo OÜ
Äriregistri kood: 11217547
Arvelduskonto nr: 221031256246 Swedbank
Käibemaksu keskregistri nr: EE101102920
MTR registreeringud: Geodeetilised tööd nr.EEG000053 12.04.2006
Projekteerimistööd: nr.EEP000710 26.04.2006
Litsentsid: Geodeetilised ja kartograafilised tööd nr.595 MA 19.04.2006
Kutsetunnistused: Hoone energiamärgiseväljastaja III nr.045286 14.10.2009

Posted in Blogi postitused | 2 kommentaari

Dp Projektbüroo uus koduleht

Dp Projektbüroo koduleht saab uue välimuse. Vabandame ebameeldivuste pärast, mis töötlemisel tekivad.
Täpsema info saamiseks veebilehe osas:

Andres Talk
Telefon: 56185119
E-mail: andres@dpprojekt.ee

Posted in Määratlemata | Dp Projektbüroo uus koduleht kommenteerimine on välja lülitatud